Stevia - suhkruleht - suhkruasendaja

 

SteviaAastasadu on Lõuna-Ameerika indiaanlased kasutanud magustajana stevia taime. Paljud eksperdid peavad stevia ehk suhkrulehe ekstrakti parimaks alternatiiviks suhkrule. Aasias kasutatakse suhkrulehte igapäevases toidus. Nüüd on stevia ametlikult lubatud ka Euroopas.

Stevia ei sisalda kaloreid ega mõjuta glükoosi taset veres. Näljahood, mis meid vahel tabavad süües suhkrut sisaldavaid toite, ei ole stevia tarbimisel võimalikud. Stevia normaliseerib kõrgenenud vererõhku, parandab maksa ja neerude tööd ning tal on ka põletikuvastane ja allergiavastane toime. Kuna stevia ei mõjuta suhkrutaset veres, on ta täisväärtuslik vahend diabeetikute jaoks. Tänu oma omadustele ei tekita stevia kaariest.

Euroopasse jõudis stevia arvatavasti 17. sajandil hispaanlaste vahendusel, kuid erilist tähelepanu esimene tulek ei pälvinud. Uuesti hakati stevia vastu Euroopas huvi tundma 20. sajandil, seda eeskätt kahe maailmasõja ajal valitsenud suhkrunappuse tõttu. Ometi suutis sahhariin mõlemal korral steviosiidi edestada, sest sahhariini sai sünteesida kunstlikult, steviosiidi saamiseks tuli esmalt suhkrulehetaimi kasvatada ja vajalik ühend nende lehtedest eraldada ning puhastada.

Pärast Teist maailmasõda taastus kiiresti Euroopa varustamine suhkruga, nii jäi suhkruleht taas tähelepanuta. Küll aga on steviosiid ikka hinnatud magusti Ladina-Ameerika riikides, eeskätt Brasiilias. Uue areneva turuna on võidetud Aasia riike, kus steviosiid on eriti soositud Jaapanis. Steviosiidi lisatakse täissünteetiliste magustajate asemel karastusjookidele, teele, kohvile, mahlajookidele, kalorivaestele maiustustele, kastmetele, marinaadidele jne.

Steviosiidi eelisteks peetakse selle looduslikku päritolu ja seda, et seni pole märgatud ega tõestatud inimestele kahjulikke kõrvalmõjusid. Tema miinusteks on keeruline eraldus- ja puhastustehnoloogia: vabaneda tuleb nii taimsetest pigmentidest kui ka teistest biokeemilistest ühenditest taime lehtedes. Suhkrulehest on eraldatud üle 100 biokeemilise ühendi. Loomkatsetes on saadud vasturääkivaid andmeid steviosiidi laguproduktide (näiteks steviooli) võimaliku kahjuliku mõju kohta: võimalik nõrk mutageensus suurte kasutuskoguste korral. Vastuolulised on andmed ka steviosiidi mõju kohta katseloomade viljakusele.

Stevia kasulikkus

SteviaKuivatatud stevia kui magustaja probleemiks on ka mõningane kootav toime limaskestadele ning kergelt omapärane järelmaitse pärast esmase magusaefekti kadumist. Päästab liigsest suhkrust. Viimasel aastakümnel suurenenud steviosiidihuvi on seletatav liigsest suhkrutarbimisest tulenevate terviseprobleemidega arenenud riikide elanikkonnal. Pole saladus, et ülemäärane suhkur kahjustab hambaid, põhjustab ülekaalulisust ja rasvumist ning on päriliku eelsoodumusega inimestel ka II tüüpi diabeedi riskitegur. Steviosiidi puhul neid riske pole. Suuõõne bakterid ei saa toota sellest ühendist hammaste lagunemist soodustavaid orgaanilisi happeid. Pealegi on suhkrulehes arvestatavas koguses fluoriühendeid, mis mõjuvad soodsalt hambaemailile.

Inimorganismis steviosiid ei lagune ega anna kaloreid, seega ei põhjusta rasvumist. Arvestama peab sedagi, et väga magusat steviosiidi kasutatakse toiduainetes üsna vähe. Ka II tüüpi diabeedi riskifaktorina ei tule steviosiid arvesse. Pigem vastupidi: suhkrulehte ja selle ekstrakte soovitatakse Ladina-Ameerika maades just diabeetikutele, sest need ei tõsta veresuhkru taset. Veelgi enam, nendes piirkondades, kus suhkrulehte on sajandeid tarbitud, on taimel tervikuna leitud peale magususe muidki kasulikke omadusi. Nii on Ladina-Ameerika etnomeditsiin seisukohal, et lisaväärtusena alandab stevia liigkõrget vererõhku (lehtedes on ühendeid, mis laiendavad veresoonte valendikku) ning värsketel lehtedel on ka baktereid ning pärmseeni hävitav toime. Veel on lehtedes ühendeid, mis soodustavad diureetilist ehk vett väljutavat toimet.

Stevia on Eestis müügil:


Kontakt: info@terveeluterve.ee